Vürts

Vürtsil e nelkpipral e pimendil on magus puuviljaline aroom ning õrnalt nelgimaitse sugemeid. Lõhn meenutab metsa, seedripuid, okkaid ja „Old Spice'i" habemeajamisvedelikku. Vürtspipar sobib kala, veiseliha, sealiha, loomaliha, lambaliha, peakapsa, lehtkapsa, sibula ja heledate kastmetega.

Kasvatamine

Vürts ei kuulu pipraliste hulka, vaid on ühe 10-meetrise troopilise puu kuivatatud vili. Viljad korjatakse toorete ja rohelistena. Pärast korjamist jäetakse viljad umbes kümneks päevaks käärima.

Kasvualad

Vürtspiprapuu kasvab kõikjal Lõuna-Aasias ja enamikes Kesk-Ameerika riikides, nt. Mehhikos, Guatemalas ja Hondurases.

Tähtis maitseaine Skandinaavias

Skandinaaviamaad hõlmavad 1/3 kogu vürtspipra kaubandusest maailmas. Arvatavasti sellepärast, et kunagi 18. sajandil hakati kaubalaevades rasvase liha sisse hõõruma soola ja vürtspipart. Avastati, et vürtspipar peidab niihästi liha liisunud maitse kui ka pikendab selle säilivusaega. Vürtspipras leiduv aine eugenool on nimelt tugev antioksüdant.

Kasutamine

Skandinaavias on vürtspipar tähtis koostisosa nii lihatoodetes kui heeringakonservides. USA-s kasutatakse seda vürtsi ketšupis, hoidistes, puuviljakookides ja eri magustoitudes.

Likööride koostisosa

Küpseid punakasmusti vilju on läbi aastasadade tarvitatud likööride, näiteks Chartreuse'i ja benediktiini valmistamisel. Vürtspipra kõige vanem teadaolev kasutus oli asteekide kuulsas šokolaadijoogis, mida nimetati ka jumalate joogiks. Seda šokolaadijooki maitsestati vürtspipra, vanilje ja tšilliga.

Sobivus teiste vürtsidega

Teised vürtsid, mis vürtspipraga hästi kokku sobivad, on muu hulgas must pipar, valge pipar, muskaat, loorberilehed, Cayenne'i pipar, vanilje, ingver ja pune.