Päris pipar

"Päris pipra" all peetakse silmas valget, musta ja rohelist pipart, mida korjatakse musta pipra taime (Piper Nigrum) viljadena.

Kasvatamine

Musta pipra taim (Piper Nigrum) kasvab troopilises kliimas. Metsikuna võib see võrsuda kuni 20 meetri kõrguseks ja viljad, mis ongi maitseaine pipar, kasvavad tihedate kobaratena. Piper Nigrumi taim on pärit Indiast ja on sealt inimtegevuse läbi edasi levinud eelkõige Kagu-Aasiasse.

Ajalugu

India väljarändajad tutvustasid pipart Java saarel juba 11. sajandil enne Kristust. Sellest, nagu ka muskaadist ja nelgist, sai liikumapanev jõud 16.-18. sajandi võimuvõitluses Indoneesia üle.

Pipar oli üks esimesi Euroopasse jõudnud vürtse. Seda toodi Indiast nii mööda maad kui ka merd. Pipart vedavatel Araabia kaupmeestel oli vürtside kauplemise monopol ja nad hoidsid vürtside päritolu saladuses.

Keskaeg Euroopas

Keskajal kasvas pipra tähtsus Euroopas. Seda kasutati eelkõige liha konserveerimiseks ja kehva maitse peitmiseks. Pipraterad olid väga kallid ning neid kasutati valuutana – pipraga oli võimalik maksta näiteks makse, tollitasusid, kaasavara ja üüri. Töölise aastapalk võis olla peotäis pipart.

Kuivõrd pipar oli nii kallihinnaline, nägid paljud selles võimalust ja asusid avastama uusi piprakasvatuse piirkondi eesmärgiga leida turvalisem ja soodsam tee Indiasse.

Kolumbus

Üks maadeavastaja, kes püüdis 15. sajandil leida kõige lühemat teed Indiasse, oli Christoph Kolumbus. Selle asemel sattus ta Ameerikasse ja leidis sealt muuhulgas tšilli, pidades seda pipraks. Lõpuks õnnestus Vasco da Gamal mõned aastad hiljem seilata ümber Aafrika ja avastada India.